Lugedes apostlite kirju, märkame teatud seaduspärasust. Kiri algab Jumala suurte tegude ülistami-sega, lõpeb aga soovide ja manitsustega. Kogudusele pannakse süda-mele käituda oma kõrge kutsumise vääriliselt. Näiteks paneb apostel galaatlastele südamele: “Ärgem tüdi-gem head tehes... Niisiis, kui meil on veel aega, tehkem head kõikidele, eriti aga usukaaslastele!” (Gl 6:10).

See on õige ja vajalik meeldetuletus! Inimesel, kes oskab Jumalat ülistada, on kõik eeldused ja võimed teha head.

Ka meie, eestlased, oleme pidevalt kogenud oma usuvendade ja -õdede armastust ja headust, oleme selle eest neile tänulikud. Kristlik heategevus on seotud kõigepealt evangeeliumi, st. Kristuse rõõmusõnumi kuulutamise ja Jumala Sõna kättesaadavaks tegemi-sega, aga ka puudustkannatajate aitamisega.

Oleme Kiriku Issandale tänulikud saadud abi eest, eriti selle eest, et või-me nüüd ise olla abiandjad.

Kuna mitmed hõimurahvad elavad meist kaugel, teiste keskel äralõiga-tuna, siis on me esmane ülesanne neid aidata!

Selleks tööks rohket õnnistust soovides oleme julged, et Issand kosutab, kasvatab oma riiki nii siin Eestis kui seal, kus elavad me usuvennad ja -õed!

Kuno Pajula

EELK peapiiskop emeeritus

MISJONITÖÖ RIKASTAB TEGIJAT

D.L. Moody ajas kord juttu ühe naisterahvaga, kes kriti-seeris tema evangeeliumi kuulutamise meetodeid. „Mulle nad ka ei meeldi,“ ütles Moody, kuid küsis kohe lisaks: „Aga kuidas teie evangeeliumi kuulutate?“ Naine vastas, et ta ei kuulutagi evangeeliumi. Seepeale kostis Moody:

„Siis on minu meetodid paremad kui sinu omad!“

“Ja Jeesus ütles neile: "Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!“” (Mk 16: 15)

Jeesuse korraldus kuulutada evangeeliumi ei sisalda juhtnööre, kuidas seda teha tuleb. Näib, et meetodite osas on meile antud vabad käed. Sarnast lähenemist võib kohata mujalgi. Näiteks kehtib militaarstruktuurides reegel, et käsu saamine ilma täpsemate selgitusteta tähendab, et käsu täide-viimise viis on käsusaaja enda valida. Tema vastutuseks on käsk iga hinna eest täita ning käsuandjale ette kanda: käsk on täidetud! Et Jeesuse käsku paremini täita, peame arvestama nii konteksti, võimalusi kui silmas pidama inimesi, kelleni tahame jõuda. Lähme ju nende juurde nende endi pärast.

Kuigi meetodite osas on valik meie teha, ei vähen-da see käsu imperatiivset iseloomu. See on antud täitmiseks, täideviimiseks. Meie aga otsime endale vabandusi, miks misjonitöö ei ole meil prioriteetide hulgas. Mõtleme, et misjonäride vastutus on evan-geeliumi rahvastele laiali laotada, kuid vabandus-tele vaatamata näeme Uuest Testamendist, et misjonitöö on iga kristlase vastutus. Selle korral-duse andis Jeesus oma jüngritele, mitte mõnele komiteele või juhatusele. Iga kristlane on vastutav selle eest, kuidas evangeelium tema kaudu levib.

Misjonitöö on rikastavamaid tööharusid Jumala riigis. Kes on kas või kordki käinud misjonireisil, saab aru, mida ma mõtlen. Teiste rahvaste ja inimeste juurde minek teeb sisemiselt rikkamaks neid, kes sellele tööle panustavad. Kohtumised erinevate inimestega ei muuda ainult neid, kelle juurde minnakse, vaid suurendab minejate silmaringi ja maailmapilti. Pole olemas ametit või oskust, mida misjonitöös ei saa kasutada, vaja on vaid tahet. Nii sisaldab misjonitöö tänapäeval väga erinevaid tegevusi, alates kellelegi sokkide kudumisest kuni suurüritusteni, mis mõjutavad tuhandeid. Kõik on oodatud oma panust andma ning selles osalema... ikka selleks, et Jeesuse poolt antud ülesannet täide viia.

Ago Lilleorg

EKNK piiskop